CIFU aoluust

Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU) om soomõ-ugri (Uurali) kiili, kultuurõ ja aoluu kõgõ tähtsämb rahvidõvaihõlinõ tiidüssündmüs. Kongrõssõ om kõrraldõt 1960. aastagast pääle egä viie aastaga takast. CIFU XIV peetäs 2025. aastaga põimukuun Tarton, kon taa om varrampa olnuq viil 2000. aastagal.

Päält Tõist maailmasõta, külmä sõa aigu es olõq rahvidõvaihõliidsi tiidüssündmüisi kõrraldaminõ läbi ravvadsõ vaihõsaina kuiki lihtsä. Jo 1950. aastagil õnnistu Soomõ ja Ungari fennougristõl kutsuq ummilõ konvõrendsele ka välämää tiidläisi, ja lõpus oll´gi edimäne CIFU Budapestin 1960. aastagal. Iistvõtjaq olliq mõnõq tunnõduq ja tähtsäq tiidläseq, nigu Soomõn Vilkuna Kustaa ja Posti Lauri, Ungarin Ortutay Gyula, Eestin ja Nõvvukogoliidun Ariste Paul ja Serebrennikovi Boris ni Hummogu-Śaksamaal Steinitzi Wolfgang. 1960. aastagast pääle ommaq CIFU-q egä viie aastaga takast (2020. aastaga Viini kongrõsś sai edesi tougatus 2022. aastaga pääle koroonatõvõpuhahusõ peräst). Edimält kõrraldiq näid kolm riiki (Ungari, Soomõ ja Nõvvokogoliit), edespiten neli (Ungari, Soomõ, Eesti, Vinnemaa). 2022. aastaga kongressi kõrrald´ Viini ülikooli soomõ-ugri osakund ni taa oll´ edimäne kord, ku CIFU oll´ muial ku soomõ-ugri riiken vai Vinnemaal. Varrampaq ommaq CIFU-q olnuq säändsin kotussin: