CIFU ajaloost

Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU) on soome-ugri (Uurali) keelte, kultuuride ja ajaloo alal olulisim rahvusvaheline teadusüritus. Kongresse korraldatakse alates 1960. aastast igal viie aasta järel. CIFU XIV toimub 2025. aasta augustis Tartus, kus see on toimunud varasemalt ka 2000. aastal.

Pärast Teist maailmasõda, külma sõja tingimustes polnud rahvusvaheliste teadusürituste korraldamine läbi raudse eesriide kuigi kerge. Juba 1950ndatel aastatel õnnestus Soome ja Ungari fennougristidel kutsuda oma konverentsidele ka välismaade teadlasi, ja lõpuks leidis esimene CIFU aset Budapestis aastal 1960. Algatajateks olid mõned tuntud ja mõjukad teadlased, nagu Soomes Kustaa Vilkuna ja Lauri Posti, Ungaris Gyula Ortutay, Eestis ja Nõukogude Liidus Paul Ariste ja Boris Serebrennikov ning Ida-Saksamaal Wolfgang Steinitz. Alates 1960. aastast toimuvad CIFU-d iga viie aasta tagant (2022. aasta kongress Viinis lükkus 2020. aastalt edasi koroonapandeemia tõttu). Alguses korraldasid neid kordamööda kolm riiki (Ungari, Soome, Nõukogude Liit), hiljem neli (Ungari, Soome, Eesti, Venemaa). 2022. aasta kongressi korraldas Viini Ülikooli soome-ugri osakond ning see oli esimene aasta, mil CIFU toimus väljaspool soome-ugri riike või Venemaad. Varasemad kongressid on toimunud allolevas järjekorras: